TAGASISIDE

Uuringud ja analüüsid

 

Diagnostikakeskus

  • Koormustest veloergomeetril

     

    Sageli ilmnevad südamehäired mitte rahulikus olekus, vaid väiksemal või suuremal füüsilisel koormusel. Sellepärast jälgitakse arsti juuresolekul veloergomeetril teie üldseisundit, südametegevust ja vererõhku (mingit tegevust tehes).

     

    Teie jälgimine lõpetatakse kui olete saavutanud vajaliku pulsisageduse (see sõltub teie vanusest) või tekivad muutused südametegevuses, vererõhus või kaebused, mille alusel peab arst vajalikuks uuring lõpetada. Pärast seda jälgitakse teie organismi taastumise kiirust. Selle tulemusel saate teada oma tegeliku füüsilise seisundi, aeroobse vastupidavuse võime ning saate kaasa arsti poolt koostatud koondotsuse, mis kajastab testi kulgu ja tulemusi.

     

    Soovitame kontrollida koormustaluvust juhtudel kui teil on kaks või enam südamehaiguste riskitegurit:

     

    • suitsetate

    • olete ülekaaluline

    • liigute vähe

    • vererõhk on kõrgenenud

    • vere kolesterooli sisaldus on üle normi

    • põete suhkruhaigust

     

    Või kui teil on esinenud või esineb südamehaigustele viitavaid sümptomeid (valu rinnus, rütmihäired, hingamisraskused, peapööritus- ja minestushood, käimise katkestus ning erakordselt tugev väsimustunne koormusega seotud tegevuse ajal).

     

    Millised on koormustestiga kaasuda võivad ohud? Koormustesti ohud on samasugused nagu igapäevase kehalise töö tegemisel:

     

    • võib esineda vererõhu ülemäärane tõus või langus;

    • võivad tekkida südame rütmihäired või hapnikupuudus südamelihases;

    • võib tekkida pearinglus või õhupuudus.

     

    Ohtlike tüsistuste tekkimine on siiski harv. Koormustestiks soovitame varuda aega vähemalt 1 tund.

  • Elektrokardiograafia

     

    Võimaldab hinnata südame seisundit rahuolukorras.

     

    Elektrokardiogrammi saab teie kehale asetatud elektroodide abil registreerida südame töötamise käigus tekkivat elektrilist aktiivsust.

     

    Uuring võimaldab hinnata

     

    • südame rütmi

    • südamelihase verevarustuse häireid (südamelihase isheemia)

    • südamelihase infarkti (äge südameinfarkt? varem läbipõetud südameinfarkt?)

    • südamekambrite ülekoormust ja suurenemist

     

    Uuringu teostamine

     

    EKG tegemisel peate lamama selili. Elektroodid kinnitatakse kätele-jalgadele ning 6 elektroodi rindkerele (NB! Meestel võib olla vajalik rindkere raseerimine). Uuringu ajal ei tohi liigutada, rääkida ega köhida.

     

    Ägeda haiguse korral (püsiv valu rinnus, südamelihase infarkt) võivad EKG-s muutused toimuda suhteliselt kiiresti. Seetõttu võib osutuda vajalikuks korduv EKG registreerimine lühikeste ajavahemike järel.

     

    Iga registreeritud EKG sisaldab väärtuslikku informatsiooni teie südame seisundi kohta. Seepärast hoidke alati alles varasemad EKG-d ja võtke need kaasa iga kord haiglasse (või arsti vastuvõtule) tulles. Alati püüdke hoida kodus käepärast kõige viimast teile tehtud EKG-d. See võib osutuda suureks abiks erakorralises situatsioonis (kui äkki peate valude tõttu kutsuma kiirabi või satute ootamatult ootamatu haiglasse sattumine).

  • Siseorganite ultrahelidiagnostika

     

    Ehhokardiograafia - südame uuring ultraheli abil on üks uuemaid ja perspektiivsemaid uurimismetoodikaid kardioloogias.

     

    Uurimist teostatakse firma General Electric kaasaegsel sonograafil (ultraheliaparaat «Vivid-3»)

    Ehhokardiograafia abil saadakse ultraheli abil kujutis südame ehitusest ning töötamisest. Selleks kasutatakse spetsiaalset andurit, mis kiirgab ultraheli ning samal ajal registreerib südame osadelt tagasipeegelduvaid ultrahelilaineid. Piltlikult öeldes saame ultraheli abil "südant oma silmaga vaadata".

     

    Ehhokardiograafia võimaldab otseselt jälgida südame tööd sonograafi ekraanil: vaadelda südameklappide ehitust ja hinnata nende funktsiooni, mõõta südamelihaste paksust ja kontraktsioonide tugevust ning hinnata südame töövõimet, selgitada välja südamepuudulikkuse aste, südamelihase ja perikardi põletiku tunnused jm.

     

    Ehhokardiograafia on patsiendile täiesti ohutu ega ole koormav.

     

    Kõhukoopa ultrahelidiagnostika - see on kõhuõõneorganite: maks, neerud, kõhunääre ja teiste siseorganite anatoomilise seisukorra hindamine ja funktsionaalne diagnostika ning kasvajaliste haiguste varajane avastamine.

     

    Kõhukoopa ultraheliuuringul saadakse kujutis siseorganitest kõrgsageduslike helilainete (ultraheli) abil. Uuringu tegemise ajal liigutatakse spetsiaalset andurit geeliga niisutatud nahapinnal.

     

    Ultrahelianduris tekitatud helilained panevad võnkuma kehamolekulid, kudedest tagasipeegelduvaid võnkeid analüüsitakse ultraheliaparaadi arvutiga ja saadud kujutis kuvatakse monitoriekraanile.

     

    Kujutist on võimalik analüüsida vahetult uuringu ajal ekraanilt või trükkida välja üksikuid ülesvõtteid saadud kujutisest ja salvestada pilti elektrooniliselt või videolindile. Ultraheliuuringul vaadeldakse, mõõdetakse ja hinnatakse erinevate organite kuju, suurust ja kajaehitust ning hinnatakse vajadusel nende verevarustust.

     

    Näidustused

     

    Kõhupiirkonna ultraheliuuringu näidustused on väga laialdased. Ultraheli on esmaseks uuringumeetodiks mitmete seedetrakti ja neerude haiguste puhul eriti lastepraktikas. Ultraheliuuring on suure informatiivsusega, kergesti teostatav ja ohutu, seda võib vajadusel korrata mitu korda päevas.

     

    Vastunäidustused

     

    Ultraheliuuringutele vastunäidustusi ei ole. Ultraheliuuringute kahjulikkust ei ole tõestatud, uuringuid saab ohutult teha ka rasedatele.

     

    Uuringuks ettevalmistus

     

    Parema informatsiooni saamiseks sapipõiest ja pankreasest peab täiskasvanud patsient olema vähemalt kuus tundi enne uuringut söömata-joomata. Kõhukinnisuse või rohkete soolegaasidega patsient peaks uuringueelsel päeval kasutama soolegaase vähendavaid vahendeid (nt. espumisani).

    Kusepõie, väikevaagna piirkonna ja neerude täpsemaks uurimiseks peab patsient tulema uuringule täitunud kusepõiega.

     

    Eesnäärme uuring on oluline kesk ja vanemas eas meestel, kuna võimaldab täpsustada eesnäärme mahtu, kuju ja struktuuri, diagnoosida võimalikke kasvajalisi moodustisi.

  • Kilpnäärme uuring

    Kilpnäärme haiguste diagnoosimiseks on peamisteks uuringuteks ultraheliuuringud, mis võimaldavad avastada kõrvalekaldeid (ka sõlmekesi) kilpnäärmes. Kilpnäärme talitlushäirete avastamisel antakse soovitus eriarsti (endokrinoloogi) poole pöördumiseks.

  • Kapillaarvere analüüsid

     

    Südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise ja diabeedi vältimiseks peaks iga täiskasvanud inimene teadma oma vere suhkru- ja kolesteroolitaset ning kontrollima seda vähemalt kord 5 aasta tagant.

     

    Juhul kui mõni väärtustest erineb normidest, tuleks otsida erialast abi!

     

    Kolesterooli mõõtmine - kolesterooli mõõdetakse ekspressmeetodil kapillaarverest (st sõrme otsast). Määratakse üldkolesterooli sisaldus.

     

    Veresuhkru hulga määramine veres - veresuhkru hulka määratakse sõrmeotsa verest. Analüüs võetakse hommikul tühja kõhuga, kui arst ei ole määranud teisiti.

     

    Usaldusväärsete uuringutulemuste saamiseks toimige palun järgnevalt:

     

    Vereproovi vőtmisele eelneval päeval

     

    • võite süüa ja juua nagu tavaliselt

    • vältige alkoholi, suitsu ja kohvi, ravimite suhtes pidage nõu arstiga

    • pärast 22 jooge vajadusel ainult klaas vett

     

    Vereproovi võtmise päeval

     

    • verd andke hommikul, soovitatavalt kella 8-9 ajal, pärast tunniajalist ärkvelolekut. Süüa ega juua ei tohi

    • vältige füüsilist pingutust ja vaimset pinget

    • istuge vähemalt 15 min enne vere andmist, et tasakaalustada vereringet

  • Veenivere analüüsid

     

    • Hemogramm (kliniline veri)
    • Üldkolesterool, HDL-kolesterool, LDL-kolesterool, Triglütseriidid

    • Maksa ja neerude funktsiooni näitajad: Bilirubiin (üld), Amülaas, Aspartaadi aminotransferaas (AST), Alaniini aminotransferaas (ALT), Uurea, Kreatiniin

    • Glukoos, Glükohemoglobiin (ööpäevane glukoosi näitaja)

    • Eesnäärme kasvajamarkerid (PSA- prostataspetsiifiline antigeen)

    • Kilpnäärmeuuringud (TSH-türotropiin)

    • Reumatoidfaktor , C-reaktiivne valk, Kusihape, Antistreptolisiin (ASO)

    • Toiduallergeenid (munavalge, piim, tursk, arahhis, soja)

    • Siseruumide inhaleeritavad allergeenid (kodutolmulest, kass, koer, küülik)

    • Välisõhu inhaleeritavad allergeenid (kask, paju, timut, teraviljade hallitusseened)