ОБРАТНАЯ СВЯЗЬ

Toila Oru park

Oru pargi ajalugu algab 1897 aastast, mil Peterburi kaupmees Grigori Jelissejev ostis Pühajõe kaldal asuvad talud 30 000 rubla eest ning Pühajõe mõisa koos karjamõisaga 94 000 rubla eest. Kokku osteti ~144 ha maad. Ehitise projekti tellis G. Jelissejev tolleaegselt tuntumalt arhitektilt Gavril Baranovskilt. Rajatava 90 ha suuruse pargi plaani koostas Riia linnaaedade direktor Georg Kuphaldt.

Ehitamisega alustati 1897 aastal. Tööle võeti üle 300 mehe. Töö oli nii tasuv, et mõisnikudki võtsid sellest osa.

Oru pargi plaan valmis G. Kuphaldtil 1899. aastal. Oru aedade ja pargi kavandamist on Kuphaldt pidanud üheks oma huvitavamaks tööks - eelkõige looduslike eelduste tõttu.

Muruplatside kujundus meenutas üleküllusega renessansiaegseid Rooma aedu. Hekid, põõsastikud ja puud terrassidel olid pügatud itaalia mustrite järgi. Vanaema aed oli proua Jelissejeva soovi kohaselt tehtud. Pargimaastiku järgi seatud teede kulgemine jõeoru, metsa ja uusistandike vahel vastas kohalikule olustikule ja kliimale.

Läbi pargi suundusid sõidu- ja ratsutamiseteed. Sillad ehitati massiivsest graniidist, jõe paisutamisega kujundati joad.

Tsaaririigi kokkuvarisemise tagajärjel emigreerusid Jelissejevid välismaale ja loss koos pargiga jäi hooldamata. 1934.a. ostsid Eesti tööstusringkonnad Oru lossikompleksi koos pargiga G. Jelissejevilt 100 000 krooni eest ja kinkisid selle Eesti Vabariigile riigipea suveresidentsiks.

Lossi parandustöödega alustati 1935. aastal. Oru loss ja park saadi pooleteise aastaga korda. Istutustööde mahust annab ülevaate istutatud taimede kogus: ilupuid ja põõsaid oli ette nähtud istutada 7210 tk, püsililli ja alpitaimi 14 180 ning roose 7150 tk. istikud toodi paljudest välismaa puukoolidest ja aianditest.

13. augustil 1941 süütasid taganevad hävituspataljonlased Stalini käsku täites Oru lossi koos kõrvalhoonetega. Kaevikute ja kaitserajatiste ehitamise käigus saeti maha paljud vanad ja väärtuslikud puud.

1944. aastal lasti Oru lossi keldris olev laskemoon SS erikomando poolt õhku. Oru park hakkas võsastuma.

1959.a. kanti Oru park vabariikliku tähtsusega looduskaitseobjektide nimekirja.

1995. aasta 17. juuniks valmis Toila valla eestvedamisel pärast mitmeaastast ehitustööd uus laululava.

1996.a. augustis ja septembris toimus Oru pargi dendrofloora inventeerimine, mille tulemusena selgus, et pargis on 258 erinevat puu- ja põõsaliiki, vormi ning teisendit

 

Legende Toila-Oru pargist