Menüü
+372 33 42 900
Kinkekaart Broneeri teenus Broneeri tuba või pakett

Broneeri teenus

ligikaudu 8000 aastat vana inimasula

Huvitavat Toilast

Toila valla aladelt on leitud inimasustuse jälgi, mis viitavad mitme aastatuhande kaugusele. Kuigi siit pole leitud vanu asulakohti, on leitud ohvrikive, kivikalmeid, rauasulatuskohti, tarbeesemeid, mis viitavad sellele, et inimasulaid on siinkandis olnud juba ligikaudu 8000 aastat tagasi.

Esimene konkreetne asula on Pühajõe küla, mida nimetatakse esmakordselt vanimas Eestimaa külade loendis, Taani hindamisraamatus, mille koostamise ajaks peetakse valdavalt aastat 1241. Küla suurus oli 6 adramaad, mis tol ajal tähendas 6 talu. Teistest valla asulatest nimetatakse varasematena Voka küla aastast 1420 ja Tulise küla aastast 1428, mis aastast 1547 kannab nime Toila.

Millest nimi Toila? Endine Tartu Ülikooli professor Lauri Kettunen seletab seda nii: soome keeles on sõna „toive” (soov, lootus), millest eesnimi „Toivo”, perekonnanimi „Toivonen” ja kohanimi „Toivela”. Oli Toivela, langes sõnast ära e – jäi Toivla, langes ära v ja jäi Toila.

19. saj. II poole algusaastail toimunud talude päriseksostmine ja suvitajate arvu suurenemine tõi kaasa küla hoogsa arengu.

Peterburi-Tallinna raudtee avamine 1870.a. andis paremad võimalused inimeste liikumiseks ja reisimiseks – suvitajate arv Toilas ja lähiümbruses suurenes veelgi. Algas suvilate ehitamine ja senistele elamutele kerkisid lisaks uued kahekorruselised verandadega elamud ja suvilad. Kaluritele ja talupidajatele lisandusid kaupmehed ja teised elanikud – küla hakkas saama asula ilmet.

Peterburi kasvamine ja teiste ümberkaudsete linnade areng tingis inimeste suviste puhkepaikade laienemise ja uute juurdetuleku. Sobivaks kohaks sai ka Virumaa rannik ja eriti Pühajõe suudmeala. 19. saj. teisel poolel hakkas Toilast ja selle ümbrusest kujunema silmapaistev suvituskoht, mis mõjutas tugevalt ka kohapealset majandus- ja kultuurielu. Suvitajatele oli vaja peatuskohaks ehitada uusi suvilaid. Neid sisustati hoolega, juttude järgi oli peaaegu igas majas klaver.

Toilas on suvitanud kirjanikud Artur Adson, August Alle, Betty Alver, August Gailit, Albert Kivikas, Jüri Parijõgi, Friedebert Tuglas, Marie Under, Hendrik Visnapuu; näitlejad Leo Kalmet, Felix Moor, Netty ja Paul Pinna, Salme Reek; muusikud Artur Kapp, Mihkel Lüdig, Jenny Siimon, Eduard Tubin ning kultuuri- ja poliitikategelased C.R. Jakobson, Johann Köler, Jaan Poska jpt.

Toila kui sajanditevanune suvituskoht pakub avastamisrõõmu ka tänapäeval.

Palju huvitavat Toila ajaloost ja põnevaid fotosid leiad siit.

Uudiskiri

Telli meie uudiskiri, et saaksime sulle parimad Toila Spa Hotelli pakkumised saata.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. LISAINFO Nõustun